Mu süda tuksub valudes,
Ta tuksub vabadusi otsides.
Maailma uttu kaugesse
Sind saadan ma- mu pühamusse.
Mul oled lapsepõlve kureke,
Saad õnnelikuks sellest teest.
Sa silmapiiril kaod nüüd igavest,
Jah sootuks kaod- mu pühamusse.
On uned meid näe lahutanud,
Sinitule tuuled pimestanud,
Sa ootuste maailma kihutanud
Sest kaugusest- mu pühamusse.
Jah klaasid purunevad nutuga,
Kõik roosad klaasid lõhkevad...
Su päike taevas ja su südames
Taas külmetab...
***
Sa, sügis, oled nukraks muutunud.
Kus oled kuldsed rõivad visanud?
See küünalaleek, mis öösel vilkunud,
Nüüd ajab ainult suitsu koletut.
Ma kogun kannu vihmapiiskasid
Ja sinna lisan pisut veini vaid,
Veel puistan sügislehti langevaid
Ja kann saab sügist täis siis pilgeni.
Ei tasu juua, sügis, sinu jookisid.
Need liiga kibedad. Joon ikkagi.
Su mürgipeekri neelan põhjani
Ja ahastusest ära koolengi.
***
"Täna"
Täna suvepäev on viimane.
Täna mõtted mul on kuumad veel.
Täna sügist pole südames.
Täna taevas roosalt sinine.
Täna siiski näe on...hämaram.
Öö toob hinge helge nukruse.
Tunni pärast sügis tulistab.
Mulle haavu lööb ta kauaks veel.