Katrin Reimus

Homme hakkan õppima
mõtiskles amööb.
Eluiga jäi napiks.

***

Pilved on unistus.
Meri vabadus.
Muld- tõde.

***

kustuta valgus
pane põlema pimedus

Jaan Kross "Imeline laas"

Seal künkal algas imeline laas,
veel vastu taevasina must ja paljas,
kuid hiirekõrvus rohi oli maas
nii imevärske ja nii imehaljas.


Me tundsime, kuis puude süda lõi
ja kuulsime, kuis mullast võrsus rohi.
Puud hüüdsid hääletult: Ei või! Ei või!
ja haljas rohi sosistas: Ei tohi...
Me tundsime, kuis puude süda lõi.


Kas tõesti nüüd saab tõde muinasloost,
et sellest laanest tagasi ei tulda?
Me läksime. Ja oksad läksid koost.
Ja tummas õhus lõhnas sooja mulda.
Kas tõesti nüüd saab tõde muinasloost?


Ehk küll me ümber kivist linn on taas,
Me kõnnime, kui kõnniks me legendis:
nüüd õites on me imeline laas,
kuid kõik ta õied õitsevad meis endis,
ehk küll me ümber kivist linn on taas.

Viivi Luik

ISTUME LAUA JUURES
ja meil on tõsine jutt.
Oma perega majas suures
ootad lume minekut.


Raadiod kogelevad,
televiisor maigutab suud.
Ehk ei tulegi kevad,
vaid hoopis midagi muud.

Viivi Luik

TUMEDATE VETE KOHAL
kolletvad kased.
Mure seisab ilma kohal,
hingata ei lase.
Udu liigub üle vee,
udu keerleb jalus.
Hingad ikka, kuigi see
raske on, ja valus.

Ernst Enno "Nii vaikseks kõik on jäänud"

Nii vaikseks kõik on jäänud
su ümber ja su sees,
mis oli, see on läinud,
mis tuleb alles ees.

Päev pole, öö ei ole,
silm nagu seletaks,
kui kuskil mäe nõlval
sa üksi seisataks

ja ümber nagu tuuled
su üle jutu a' aks-
ei mõista, siiski kõigest
Sa nagu aru saaks.

Ei mõista, vaatad üles
ja vaatad tagasi-
ja ohkad endamisi,
ja ohkad jällegi.

Nii vaikseks kõik on jäänud
su ümber ja su sees
mis oli, see on läinud,
mis tuleb, alles ees.

(1920)