Nii vaikseks kõik on jäänud
su ümber ja su sees,
mis oli, see on läinud,
mis tuleb alles ees.
Päev pole, öö ei ole,
silm nagu seletaks,
kui kuskil mäe nõlval
sa üksi seisataks
ja ümber nagu tuuled
su üle jutu a' aks-
ei mõista, siiski kõigest
Sa nagu aru saaks.
Ei mõista, vaatad üles
ja vaatad tagasi-
ja ohkad endamisi,
ja ohkad jällegi.
Nii vaikseks kõik on jäänud
su ümber ja su sees
mis oli, see on läinud,
mis tuleb, alles ees.
(1920)
su ümber ja su sees,
mis oli, see on läinud,
mis tuleb alles ees.
Päev pole, öö ei ole,
silm nagu seletaks,
kui kuskil mäe nõlval
sa üksi seisataks
ja ümber nagu tuuled
su üle jutu a' aks-
ei mõista, siiski kõigest
Sa nagu aru saaks.
Ei mõista, vaatad üles
ja vaatad tagasi-
ja ohkad endamisi,
ja ohkad jällegi.
Nii vaikseks kõik on jäänud
su ümber ja su sees
mis oli, see on läinud,
mis tuleb, alles ees.
(1920)